Rootsi eestlased valisid uue esimehe; 
andsid auhinna Maarja Talgrele   

Aho Rebas Göteborgis valiti Rootsi Eestlaste Liidu juhatuse uueks esimeheks möödunud laupäeval Stockholmi Eesti Majas toimunud Rootsi eestlaste esinduskogu koosolekul. Endine esimees Peeter Luksep lahkus peale 13-aastast juhatamist. Asejuhatajateks valiti Pille-Mai Laas Lundist ning Peeter Pütsep ja Mart Maandi Stockholmist.

Ühenduses koosolekuga anti 2004. a. Rootsi Eestlaste Liidu Kultuuriauhind üle ajakirjanikule ja kirjanikule Maarja Talgre. Rootsi raadios kultuuriajakirjanikuna töötav Talgre on suurt tähelepanu äratanud oma nõukogude julgeoleku poolt tapetud isa Leo Talgre ning hiljem enda, pagulaslapse saatust kirjeldavate raamatute kaudu. Oma töös on ta Rootsi üldsusele aktiivselt kajastanud Eesti kultuurielu.

Auhinna kolleegiumi sõnadega on Talgre "aastakümneid energiliselt tegutsenud nii Rootsi kui Eesti kultuuriväljadel, saavutades keskse positsiooni kultuuriisiksusena, toimetajana ja kirjanikuna, kes oma isikus, töös ja teostes suure osavuse ja pühendumusega kehastab ja tutvustab nii eesti rahva kui oma enda pagulaspõlvkonna traagikat ja võimalusi".

Talgre tutvustas oma loomingut loenguga, milles ta mh. kirjeldas "Leo" raamatu venekeelsele tõlkele tulnud reaktsioone.

Pagulusajastu alguses sündinud ja Eestisse võitlema jäänud isa saatust uurinud kirjaniku loenguga tähistati ka eestlaste põgenemise 60. mälestusaasta algust.

Estniskt kulturpris till Maarja Talgre

Sverigeesternas Förbund har utdelat 2004 års kulturpris på 10 000 kronor till journalisten och författarinnan Maarja Talgre.

Ur juryns motivering:

Maarja Talgre har under årtionden verkat energiskt både inom svenskt och det estniskt kulturliv och därmed uppnått en central position som kulturpersonlighet, redaktör och författarinna. I sitt arbete och i sin produktion har hon med stor skicklighet och engagemang förkroppsligat och beskrivit det estniska folkets öde och sin egen exilgenerations tragik och möjligheter.”

Maarja Talgre är verksam som kulturjournalist på Sveriges Radio och väckte stor uppmärksamhet med sin bok ”Leo – ett estniskt öde” där hon beskriver hur den sovjetiska säkerhetstjänsten dödar hennes far, motståndsmannen Leo Talgre. I uppföljaren "Leos dotter" beskriver hon sin egen uppväxt i ett främmande land. I sitt arbete som kulturjournalist har hon på ett föredömligt sätt speglat estniskt kulturliv till en svensk publik.