Rootsi Eestlaste Liidu põhikiri

 

Rootsi originaali tõlge eesti keelde. Tõlge kinnitatud liidu juhatuse poolt 27.09.2003.

 

1. Eesmärk

1.1
Rootsi Eestlaste Liit, REL, on eestlaste ning Eesti sõprade ühendus Rootsis. Liidu eesmärgiks on rootsieestlaste kultuuri- ja sotsiaalsete huvide toetamine ja kaitsmine.

Liidu kõrgeimaks organiks on Rootsi Eestlaste Esinduskogu, edaspidi „esinduskogu”.

 

2. Organisatsioon

Liidu tegevus toimub

  • esinduskogu,
  • juhatuse ning
  • kohalike ja piirkondlike ühenduste kaudu. 

 

3. Liikmed

3.1
Liikmeks astumine toimub liikmemaksu tasumisega.

3.2
Liiget, kes ilmselt tegutseb liidu eesmärkide või põhikirja vastu, võib Esinduskogu aastakoosoleku otsusega liikmeskonnast välja arvata. Väljaarvamiseks on vaja vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute toetust. Enne väljaarvamise küsimuse otsustamist peab liikmel ning tema valimispiirkonnal olema võimalus oma arvamust avaldada.

 

4. Kohalikud ja piirkondlikud ühendused; valimisringkonnad

4.1
Vastavate eelduste olemasolul võib tegevust kohalikul või piirkondlikul tasemel organiseerida kohalikud ja piirkondlikud ühendused.

4.2
Liitu vastu võtmiseks peab kohalikul või piirkondlikul ühendusel olema demokraatlik põhikiri, liikmeskond, juhatus ning oma raamatupidamine ja revisjonikomisjon.

4.3
Liitu vastu võtmist otsustab juhatus.

4.4
Väljaspool kohalikku või piirkondlikku organisatsiooni toimuv tegevus allub liidu juhatusele.

4.5
Geograafilise leviku tagamiseks on esinduskogu valimistel liit jaotatud valimisringkondadeks. Valimisringkondade piirid määrab liidu juhatus.

 

5. Esinduskogu

5.1
Esinduskogu koosneb 40 saadikust ning valitakse neljaks aastaks salajasel hääletusel. Hääleõiguslikud on kõik vähemalt 18 aastased liikmed.

5.2
Esinduskogu tegutseb allpool kirjeldatud korras järgnevate organite kaudu:

  1. aastakoosolek
  2. presiidium
  3. liidu juhatus
  4. halduskolleegium
  5. muud komisjonid
  6. valimistoimkond
  7. valimiste peakomitee
  8. revidendid

5.3
Esinduskogu juhatuse – liidu juhatuse – juriidiline asukoht on Stockholm.

5.4
Esinduskogu kandidaadid, keda ei valita, jäävad asemikeks. Kui esinduskogusse valitud saadik lahkub enne mandaadi lõppemist asendab teda isik kes oli valimistulemuste ja valimiskorra järgselt järgmine.

 

6. Aastakoosolek

6.1
Aastakoosoleku volituste juurde kuulub:

  1. esinduskogu presiidiumi, liidu juhatuse, võimalike komisjonide, valimistoimkonna, valimiste peakomitee ning revidentide ametisse määramine ja ametist vabastamine;
  2. juhatuse tegevus- ning majandusaruande kinnitamine ning juhatuse vastutusest vabastamine;
  3. liidu tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
  4. liidu kinnisvara omandamine, võõrandamine ja pantimine;
  5. liidu põhikirja, valimiskorra ning muude tööeeskirjade vastu võtmine ning muutmine;
  6. liikmemaksu suuruse määramine;
  7. liikme väljaarvamine, vastavalt põhikirja punktiga 3.2;
  8. liidu tegevuse lõpetamine.

6.2
Korraline aastakoosolek toimub igal aastal hiljemalt märtsis.

6.3
Erakorralist istungit võib kokku kutsuda juhatus või vähemalt ¼ esinduskogu saadikute algatus.

6.4
Aastakoosoleku kutse peab olema kirjalik ning saadetud liidu juhatuse poolt hiljemalt 45 päeva enne aastakoosolekut. Kirjalik päevakorra ettepanek, laekunud algatused ning nõutavad aastaaruanded saadetakse juhatuse poolt vähemalt 14 päeva enne koosolekut.

6.5
Algatused ja küsimused, mida liidu liikmed või organid soovivad aastakoosoleku päevakorda võtta, peavad saabuma liidu juhatusele kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne koosolekut.

6.6
Aastakoosoleku presiidium, mis koosneb esimehest, esimesest ja teisest aseesimehest ning kahest sekretärist, valitakse kogu mandaadiajaks. Kolm protokolli kinnitajat ning vajadusel häältelugejad valitakse igal aastakoosolekul.

6.7
Aastakoosoleku tööd juhib presiidiumi esimees või aseesimees. Aastakoosoleku protokollile kirjutavad alla presiidiumi liikmed ja valitud protokolli kinnitajad.

6.8
Asemikud kutsutakse osa võtma sõna- aga mitte hääleõigusega nii korralisel aastakoosolekul kui erakorralisel istungil. Korralise saadiku puudumisel täidab asemik saadiku kohustusi täie algatus- ning hääleõigusega vastavalt valimistulemuste ja valimiskorra järjekorrale.

 

7. Liidu juhatus

7.1
Liidu juhatus valitakse korralisel aastakoosolekul.

Juhatus koosneb esimehest, kolmest aseesimehest , 5-9 liikmest ning asemikest. Aastakoosolek valib esimehe. Juhatus jagab omavahel muud ametid.

7.2
Liidu juhatus

  1. esindab liitu ja juhib selle tegevust kooskõlas käesoleva põhikirjaga;
  2. esitab aastakoosolekule liidu tegevuskava, eelarve ja aastaaruande;
  3. võtab ametisse büroojuhataja ja muu personali ning juhib, jaotab ja kontrollib nende tööd.

7.3
Liidu juhatus valib oma koosseisust halduskolleegiumi kiirete asjade lahendamiseks.

7.4
Juhatuse esimees või aseesimees kutsub kokku juhatuse koosoleku ning juhatab seda. Koosolekuprotokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija pärast ettekandmist järgneval koosolekul.

7.5
Juhatus on otsustusvõimeline vähemalt poolte liikmete osavõtu korral. Häälte võrdse jaotuse korral on otsustav hääl koosolekujuhatajal.

7.6
Kui juhatuse esimees astub enne mandaadi lõppemist tagasi asub aseesimees ametisse kuni aastakoosolek valib uue esimehe. Teise juhatuse liikme tagasiastumise korral kutsutakse juhatusse asemik.

 

8. Komisjonid, valimistoimkond ja valimiste peakomitee

8.1
Aastakoosolek võib määrata ametisse komisjonid ning töögrupid või jagada saadikutele ülesandeid kas mandaadi lõpuni või teatud ajaks.

8.2
Presiidiumi, juhatuse j.t. valimiste ettevalmistamiseks määrab aastakoosolek ametisse valimistoimkonna, kuhu kuulub igast valimisringkonnast vähemalt üks liige.

8.3
Järgmiste esinduskogu valimiste läbiviimiseks määrab mandaataja esimene aastakoosolek ametisse Valimiste Peakomitee, mis koosneb 5 liikmest ja 2 asendajast.

 

9. Umbusalduse avaldus

9.1
Umbusaldust juhatuse, valimistoimkonna või aastakoosoleku presiidiumi vastu võib avaldada 1/5 esinduskogu saadikutest ühiselt esitades kirjaliku nõudmise liidu juhatusele hiljemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

9.2
Umbusaldusavalduse esitamisel tuleb lisada nimi ning kandideerimise nõusolek isikult, kes umbusaldushääletuse puhul on valmis asendama usalduse kaotanud isikut.

9.3
Umbusalduse küsimust ning asendaja valimist otsustab aastakoosolek lihtenamusega. Umbusaldushääletuse puhul võib aastakoosolek lisaks juba esitatutele esitada oma asenduskandidaate.

 

10. Revidendid

10.1
Juhatuse majandushalduse kontrollimiseks valib esinduskogu mandaataja esimesel korralisel aastakoosolekul mandaataja lõpuni volitatud komisjoni, mis koosneb 3 liikmest ja 2 asemikust. Komisjon esitab igal aastal aastakoosolekule revisjoni aruande, mis on aluseks vastutusest vabastamisele.

 

11. Põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine

11.1
Põhikirja ning selle muutmist otsustab aastakoosolek vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute häälteenamusega.

11.2
Liidu tegevuse lõpetamist otsustab aastakoosolek vähemalt 2/3 kohalolevate hääleõiguslike saadikute häälteenamusega. Liidu tegevuse lõpetamise puhul ning peale võlgade likvideerimist annetatakse allesjäänud varad liidu eesmärgile lähedalseisva sihi kasuks.

 

 

Vastu võetud 5.2.1995.

Muudetud 15.3.1997: Muudatus punktis 5.1 (esinduskogu liikmete arv muudeti 80-lt 60-le).

Muudetud 13.3.1999: Lisatud punktid 5.4 ja 6.8 (täpsustus esinduskogu asemike küsimuses).

Muudetud 11.3.2000: Muudatused punktides 2 c), 3.1 ja 4.1-4.5 (piirkondlike ja kohalike ühenduste ülesehitus).

Muudetud 19.3.2006: Muudatus punktis 5.1 (esinduskogu liikmete arv muudeti 60-lt 40-le).